Digioskused
Digioskusi määratletakse kui erinevaid oskusi kasutada digiseadmeid, kommunikatsioonirakendusi ja võrke, et pääseda ligi teabele ja hallata seda. Need võimaldavad inimestel luua ja
jagada digitaalset sisu, suhelda ja teha koostööd ning lahendada probleeme tõhusaks ja loominguliseks eneseteostuseks elus, õppimisel, tööl ja ühiskondlikus tegevuses laiemalt.[1]
Digistrateegia Digistrateegia määrab kindlaks üldise suuna, mida ettevõte digitaalselt järgib. Strateegia võtmeks on digivisiooni määratlemine – see tagab digieesmärgi, ühtlustab organisatsiooni ning kujutab endast ettevõtte digipöörde eesmärgi alust. Digistrateegias kirjeldatakse nende eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vajalikke kanaleid,
vahendeid, platvorme ja tööriistu.[2]
Digipööre Digipööret iseloomustab arenenud tehnoloogiate ühendamine ning füüsiliste ja digitaalsete süsteemide
integreerimine, uuenduslike ärimudelite ja uute protsesside domineerimine ning nutikate toodete ja teenuste väljatöötamine.
[3]
Terviklik
kvaliteedijuhtimine
Terviklik kvaliteedijuhtimine on pidev protsess, mille käigus tuvastatakse ja vähendatakse või kõrvaldatakse vigu tootmises, tõhustatakse tarneahela juhtimist,
parandatakse kliendikogemust ning tagatakse, et töötajad on hästi koolitatud. Tervikliku kvaliteedijuhtimise eesmärk on panna kõik tootmisprotsessi osalised vastutama lõpptoote või -teenuse üldise kvaliteedi eest.
[4]
Maailmatasemel
tootmine
Maailmatasemel tootmine kujutab endast filosoofiat, mille kohaselt ollakse parim, kiireim ja odavaim toote või teenuse tootja. See tähendab toodete, protsesside ja teenuste pidevat
täiustamist, et olla tööstusharu liider ja pakkuda klientidele parimat valikut, sõltumata nende paiknemisest protsessis.[5]
Töökohtade
innovatsioon
‘Töökohtade innovatsioon määratleb tõenduspõhiseid organisatsioonilisi tavasid, mis võimaldavad töötajatel igal tasandil kasutada ja arendada oma oskusi, teadmisi, kogemusi ja
loomingulisust võimalikult suures ulatuses, suurendades samal ajal ettevõtte tulemuslikkust, pühendumust ja heaolu.[6]
Elementaarsed
digioskused
Algtaseme digioskusi, st elementaarseid funktsionaalseid oskusi, mida on vaja digiseadmete ja veebirakenduste elementaarseks kasutamiseks, peetakse laialdaselt digiajastu uue
kirjaoskuse oluliseks komponendiks koos traditsiooniliste lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskustega.[7]
Kõrgema taseme
digioskused
Digioskuste kõrgema taseme spektris on kõrgema taseme oskused, mis võimaldavad kasutajatel rakendada digitehnoloogiaid võimendaval ja ümberkujundaval viisil, näiteks info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsealadel. Suured digipöörded, nagu tehisintellekt (TI), masinõpe, suurandmete analüüs, muudavad oskustele esitatavaid nõudeid ning need omakorda mõjutavad suutlikkuse suurendamist ja oskuste arendamist 21. sajandi digimajanduse jaoks.[8]
Pehmed oskused Ameti- ja sektoriülesed oskused, mis on seotud isiklike pädevustega (enesekindlus, distsipliin, enesejuhtimine) ja sotsiaalsete pädevustega (meeskonnatöö, suhtlemine,
emotsionaalne intelligentsus).[9]
Pädevuspõhine
lähenemisviis
Kaasaegne lähenemisviis, mis ühtlustab ja integreerib inimressursside juhtimise tegevused organisatsiooni strateegiat toetavate pädevuste alusel. Pädevuspõhine juhtimine on pikaajaline
visioon inimkapitali viimiseks strateegilisse kooskõlla ning empaatia, pädevuse, talendi toetamise ja käitumise saavutamiseks, mis toovad organisatsioonile suurt
väärtust ja toetavad selle äriliste eesmärkide saavutamist. Pädevuspõhise lähenemisviisi kasutuselevõtt võimaldab integreerida strateegilised personali-
ja äriplaanid jätkusuutlikuks ja terviklikuks inimarengu strateegiaks, tõhustada sisemisi protsesse ning saavutada inimressursside suur tõhusus ja
konkurentsivõime.[10]
Õigus tööst välja
lülituda
Õigus tööst välja lülituda osutab töötaja õigusele olla töölt eemal ja hoiduda tööga seotud elektroonilisest suhtlusest, näiteks e-kirjade või muude sõnumite lugemisest ja
nendele vastamisest töövälisel ajal. See kontseptsioon on välja kujunenud kommunikatsioonitehnoloogia arengu ja selle mõju tõttu inimeste igapäevaelule.
Nutitelefonide ja muude digiseadmete laialdane kasutamine tähendab seda, et alaline valmisolek on muutunud reaalsuseks paljudel töökohtadel, sest pidev
kaugjuurdepääs võib tekitada töötajatele survet olla kogu aeg kättesaadav.[11]
IKT-põhine mobiilne
töö
IKT-põhist mobiilset tööd võib määratleda kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, näiteks
nutitelefonide, tahvelarvutite, sülearvutite ja/või lauaarvutite kasutamist töö tegemiseks väljaspool tööandja ruume. Enamiku töötajate puhul võib mobiilset
tööd pidada kaugtöö variatsiooniks, kus töötajad teevad oma tööd väljaspool tööandja ruume asuvas kindlas kohas. Erinevus seisneb sellest, et IKT-põhised
mobiilsed töötajad töötavad erinevates kohtades ja kasutavad IKT-d spetsiaalselt ettevõtte ühiste arvutisüsteemidega ühenduse loomiseks. Erinevad kaugtöö /
IKT-põhise mobiilse töö intensiivsuse tasemed ja erinevad töökohad võivad potentsiaalselt mõjutada töötingimusi erinevalt.
Mobiilne töö Töökorraldus, mis võimaldab töötajatel vabalt teha tööd mis tahes kohas väljaspool tööandja peamisi ruume, kusjuures töötajatel on täielik juurdepääs teabele, inimestele ja
süsteemidele, mida nad vajavad oma töö tegemiseks (nt põetaja).[12]


Kaugtöö
‘„[…] töölepingu/-suhte raames töö organiseerimise ja/või teostamise vorm, milles kasutatakse infotehnoloogiat ja kus tööd, mida võiks teha tööandja ruumides,
tehakse regulaarselt väljaspool asjaomaseid ruume.“’[13]
Platvormitöö Platvormitöö on töövorm, mille puhul organisatsioonid või üksikisikud kasutavad veebiplatvormi, et saada juurdepääs teistele organisatsioonidele või üksikisikutele konkreetsete
probleemide lahendamiseks või konkreetsete teenuste osutamiseks tasu eest.[14]
Tehisintellekt (TI) Tehisintellekt ei ole üks tehnoloogia. See on üldmõiste, mis hõlmab mis tahes tarkvara- või riistvarakomponente, mis toetavad masinõpet, tehisnägemist, loomuliku keele
mõistmist (NLU) ja loomuliku keele töötlust (NLP)
[15]1. Digitaalarvuti või arvutiga juhitava roboti võime täita ülesandeid, mida
tavaliselt seostatakse intelligentsete olenditega. Seda terminit kasutatakse sageli sellise süsteemide arendamise projekti suhtes, mis on varustatud
inimestele iseloomulike intellektuaalsete protsessidega, nagu võime argumenteerida, leida tähendusi, üldistada või õppida varasematest kogemustest.[16]2.
Selliste arvutisüsteemide teooria ja arendamine, mis on võimelised täitma ülesandeid, mis tavaliselt eeldavad inimese intelligentsust, näiteks visuaalset
tajumist, kõnetuvastust, otsuste langetamist ja keeltevahelist tõlkimist.[17]3. Tehisintellekt (TI), tuntud ka kui masinintellekt, on arvutiteaduse haru, mis
keskendub sellise tehnoloogia loomisele ja haldamisele, mis suudab õppida iseseisvalt langetama otsuseid ja sooritama tegevusi inimese eest.